PRO KOOSOLEK 2 (2023) ON TOIMUNUD!


Esimene Pro Koosolek toimus 2020. aasta kevadel Tallinna Lauluväljakul, misjärel asutati korraldajate poolt MTÜ Avalike ürituste korraldajate liit. Järgneval kahel aastal oli kogu Eesti korraldusvaldkond vahelduva eduga sunnitud COVID pausil. Teine Pro Koosolek toimus neljapäeval, 9. märtsil 2023 Avalike ürituste korraldajate liidu korraldamisel Tallinnas, liidu toetajaliikme Funrent koosolekusaalis. Osales 120 avalike ürituste korraldamisega seotudolevat ettevõtjat (nii korraldajad kui teenusepakkujad) ja ametnikku. Koosoleku päevakorras olid teemad mis korraldajatele käesoleval aastal ja kogu valdkonnale üldiselt eriti aktuaalsed on. Pro Koosolek 3 toimub 2024. aasta veebruaris.

Siin lehel oleva info täiendamiseks saate materjalid:  

Screenshot 2023-03-16 at 13.35.20.png


KOOSOLEKU TEEMAD, ESINEJAD, KÜSIMUSED-VASTUSED

Kui teil on siin lehel esitatud teemade osas asjakohaseid küsimusi, siis saatke need aadressile  ja avaldame nii küsimused kui ka vastused siin lehel ja liidu Facebookis.

Teema 1: Avalike ürituste jäätmemajandus Eestis täna ja homme - fookuses on nõude kasutamise teema.

Kehtivad seadused ja määrused Euroopa Liidus, Eestis ja omavalitsustes. 
Mis seadused ja määrused kehtivad hetkel ja mis on ette valmistamisel nii Euroopa Liidus, Eestis ja omavalitsustes. Omavalitsuste initsiatiivid ja kehtestatud või planeeritavad (eri)tingimused ja senised praktikad. 
Esinejad: 
- Keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma: "Uued jäätmekäitlusalased nõuded avalikel üritustel" (PowerPoint)
- Talllinna abilinnapea Joosep Vimm„Kui volikogu eelnõud vastu võtab, siis alates 1. juunist on Tallinn esimene linn Euroopas, kus tohib avalikel üritustel kasutada ainult korduskasutusnõusid. See on suur samm edasi suunas, et kaotada ära pärast üht kasutamist prügiks muutuvate nõude ja söögiriistade kasutamine." Täistekst

Praktiline teostus ürituste platsidel:
Kogemuslood ja korduskasutatavate nõude käitlemise teenusepakkujad Eestis

1) Korraldajate senised kogemuslood korduvkasutatavate nõude kasutamisel suurüritusel
Esinejad: 
Kadri Kalle ja Raimo Matvere (Acento) - Kogemused ja ülevaade korduskasutusnõde kasutamisest (PDF)
Indrek Kelk (Tartu Maraton) - Praktilised kogemused spordiüritusel korduskasutusnõude kasutamisel.
Kutsutud olid ka: Viljandi Pärimusmuusika Festival, Arvamusfestival ja Tabasalu Päev.
2) Üritustele korduskasutusnõude teenusepakkujate ja teenuste tutvustamine: 
Esinejad:
Eesti Pandipakend / Panditops - Prügivabad festivalid (PDF)
Ringo - Korduspakendite täisteenus üritustel! (PDF)
RingKarp - Partner ürituste korraldajatele! (PDF)
Topsiring koostöös GreenCup ja Cuploop osutavad täisteenust: 
GreenCup – korduvkasutatavad tooted/logistika/pesuteenus/tellimussüsteem
Cuploop – tehnoloogia/tagastuskioskid
Topsiringilt topsid eelneva jaoks

I Land Sound (mobiilne pesukäruteenus)

Avalike ürituste korraldajate liidu kommentaar: Planeeti on vaja plastikust ja muudest võimalikest jäätmetest päästa, ürituste terrooriumid hoida puhtamad ja tekitada vähem jäätmeid - selles on arusaadavalt kõik korraldajad üksmeelel! COVID olukorras oli avalike ürituste sektor sunnitud olema tegusemispausil kaks aastat. Riigi poolt pakutavad toetusmeetmed aitasid selle perioodi üle elada peamiselt nendel loetutel suuremate kutuuri- ja spordiürituste korraldajatel, kellel oli vastav manageerimisoskus ja tahe tõestamaks, et just neile tuleks toetust anda. Erinevat liiki avalike ürituste korraldajatele kogu sektoris võrdselt kättesaadavad reaalsed toetusmeetmed puudusid (va. episoodiline palgatoetus). COVID pandeemiale järgnesid kohe Ukraina sõda ja Eesti energiakriis, mis omakorda on räsinud erasektori võimekust ja motivatsiooni ettevõtlust arendada. Erinevate kriiside mõjude keskel tegustedes tabab korraldajaid "korduskasutusnõude rohepööre", mille vajalikkuses keegi ei kahtlegi, vaid selle ajastus on erakordselt halb - sektoril pole olnud aega jalule tõustagi kui juba tabab tegijaid uus ja suur rahaline kulu. Koosolekul osalenud erasektori korraldajad tõdesid, et neil ei ole ühtegi head ideed, kustkohast need kulud õnnestuks tagasi teenida. Tartu Maratoni korraldaja tõi näite, et nende puhul on rahaline lisakulu teenuse korraldamiseks hooaja jooksul vähemalt 40 000 €, täna puudub teadmine kas ja millisest allikast see raha tagasi saada õnnestub. Paneme kõik uued kulud lõpptoote hinnale otsa (korraldaja poolt vaadatuna on see kas sissepääsu pileti hind või platsimaksud toitlustajale ja toitlustaja poolt vaadatuna on see niigi väheneva tarbimisharjumusega ostja leti ääres) - ebareaalne, sest siis väheneb külastajate arv tervikuna (üritused ongi nn rikaste privileeg?) kaovad parimad toitlustajad kellel lisaks rahalisele suureneb nüüd ka müü laopinna ja tegutsemiskulu ja kallinemise tõttu väheneb toidu- ja joogitarbimine üritustel veelgi. Tasuta sissepääsuga kõikvõimalikke teemaüritusi hakkavad siis korraldama ainult omavalitsuste struktuurid (on see nende funktsioon? - nüüd uues olukorras äkki on kui elanikkond siiski üritusi nõuab?) või erakorraldajad omavalitsuste ja muude võimalike toetustega, sest pole ju pileti hindagi mida suurendada. Toetused? Jah, need oleksid korraldajatele selles olukorras ja kohustuse lahendamiseks vajalikud, aga hetkel pakub KIK toetust ainult teenuse arendamiseks teenuse korraldajale, mitte ürituse koraldajale või roheliselt mõtlevale toidukauplejale kes endale korduskasutusnõud ja vastava pesuliini osta sooviks. Ringmajanduse programmi teine voor avaneb sügisel. Tallinna linn alustab korduskasutusnõude rohepöördega kiirendatud korras juba 1. juunil 2023, kuid juba on tehtud ka erisus määrusesse, mis vabastab rohekm kui 30000 külastajaga sündmused kuni 1.1.2024, mil nõuded hakkavad kehtima üleriigiliselt. See on väiksema külastajaarvuga ürituste osas ebaõiglane otsus, Tallinnas tegutsevatel korraldajatel tuleb sellega leppida või siis korraldada mujal. Ka riiklikult kehtestatud 1.1.2024 on liiga väike etteteatamisaeg (suursündmuseid korraldatakse kuni 2 aastat ette, kaubandusettevõtete ladudes on ühekordseid nõusid (sh biolagunevaid) põhjusega ettevarutud aastateks) ja sellestki tähtajast saime teada Pro Koosolekul. Paljuski on võtmeküsimus, et milliseks kujunevad eeloleva aasta jooksul teenusepakkujate hinnad ja teenuse sisukorraldus, sellest saame täpsemat infot 2024. aasta veebruaris toimuval Pro Koosolekul. Täna Eestis teenust pakkuvate ettevõtete ja organisatsioonide kontaktid on siin lehel ülevalpool.

AntsLiigus-7747.jpg

TEEmA 1 Küsimused ja vastused:

Teemakohaseid küsimusi ootame aadressile , vastuseid küsime vastava pädevusega ametnikelt, avaldame siin lehel ja Avalike ürituste korraldajate liidu Facebookis:

Küsimus 1: Kas pandimärgisega klaas- ja plekktaara on avaliku ürituse kontekstis korduskasutusnõu? 
Keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma: Jah.

Küsimus 2: Kas omavalitsustes, kus sel aastal korduvkasutatavaid lahendusi veel ei nõuta, on korraldajatel võimalus kasutada biolagunevaid?
Keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma: Jah, üleriigiliselt on ühekordsete nõude kasutamine keelatud alates 1.1.2024.

Küsimus 3: Kust läheb piir ehk milline serveerimisvahend vajab nö korduskasutusnõu kujul alternatiivi ja milline mitte (a-la, kas burgeritaskud on ok, aga papist laevuke roa serveerimiseks ja papist/kartongist friikartulitops enam mitte jne)?
Vastus koostamisel...

Küsimus 4: Kas ühekordsete nõude kasutuselevõtuks on oodata korraldajatele ka toetusmeetmeid? Uued nõuded suurendavad ürituste korraldajate kulueelarveid ja näiteks tasuta sissepääsuga erasektori korraldajal ei ole tekkivat kulu mitte kuskilt tagasi saada, sest pole ka piletit mille hinda suurendada ja kui ka oleks pilet, siis selle hinnatõus mõjutab otseselt külastajate arvu. Omavalitsustel tekib korralduseelis ja omavalitsuste ürituste osakaal korraldusturul suureneb veelgi, mis tekitab ebavõrdset turuolukorda, sest piirid avaliku ja erasektori ürituste vahel puuduvad.
Vastus koostamisel...

Küsimus 5: Kas üleriigiliselt kehtib nõue ürituste platsidel koguda 3 liiki: segaolme, pakend ja biolagunevad? Graafilised kujundused on Pro Koosolek 1 (2020) lehel. Kui aastast 2024 on lubatud ainult korduskasutusnõud, siis mis sorteerimisnõue ürituste platsidel siis kehtima hakkab?Keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma: 3 eelnimetatud liiki miinimumina koguda on täiesti piisav, aga arvestades ilmselt panditaara suurenemise osakaalu (küsimus 1) oleks mõistlik kaaluda ühe lisaliigina ka taara kogumist. Omavalitsustel, kes avalike ürituste pidamise korra kehtestavad ja load väljastavad, on siin oluline roll koostöös vastutustundlike korraldajatega, sest tulenevalt ürituse iseloomust ei ole mõtet korjata kümnete kogumispunktidega ürituse publikualas bio(toidu)jäätmeid kui neid tekib sedavõrd vähe, et need saab tagastada ka toidupakkujale, sest tema kohapeal tarbitava toidu müüjana peab biojäätmeid niikuinii koguma ja need korraldaja poolt tagatud eraldi kogumiskonteinerisse ladustama. Selle näite puhul oleks mõistlik asendada biojäätmete kogumispunktid publikualas hoopis taarakogumise punktidega. See eeldaks siis selget kommunikatsiooni platsil, et biojäätmed tagastage toidumüügipunktidesse! See oleks üks näide mõistlikust ja ressursisäästlikust tegevusest. Siin on oluline hea koostöö omavalitsuse ja korraldaja vahel, et korraldus oleks küll keskkonasäästlik, aga et omavalitsus automaatselt ei paneks korraldajale kohustusi, mis tema ürituse spetsiifikaga ei sobi või mida praktikas ei ole mõtet korraldada. 

Küsimus 6: Tallinnas on ühekordsed toidunõud avalikel üritustel keelustatud juba alates 1. juuni 2023. Kust tekib sedavõrd kiiresti kauplejatel ja korduskasutusnõude üritustele teenusepakkujate võimekus uue olukorraga kohaneda ja nõudeid täita?
Talllinna abilinnapea Joosep Vimm: Alates 1. juunist kehtib eelnimetatud kord kuni 30000 osalejaga avalikul üritusel. Rohkem kui 30000 külastajaga üritusel kehtib üleriigiline nõue alates 1.1.2024. Meie hinnangul on Eestis piisava võimekusega teenusepakkujaid kuni 30000 osalejaga ürituse teenindamiseks ka praegu. Juhin tähelapanu, et korduvkasutatavate lahenduste kasutuselevõtuks ei pea korraldaja tingimata kaasama teenusepakkujat, vaid võib koostöös kauplejatega ka ise vastavad lahendused välja töötada.

Küsimus 7: Mis standarditele peavad avalikel üritustel lubatud korduskasutusnõud vastama? See küsimus huvitab neid toidupakkujaid ja korraldajaid kes kavatsevad endale ise nõud soetada, aga kuna arvatavalt on tekkimas suurem hulk teenusepakkujaid, siis peab olema võimalik kontrollida ka nende kasutatavate nõude vastavust. 
Vastus koostamisel...

Küsimus 8: Mis puhtusestandardile peavad avalikel üritustel lubatud korduskasutusnõud söögi- ja jooginõud vastama? See küsimus huvitab neid toidupakkujaid ja korraldajaid kes kavatsevad enda nõudega toimetada, aga kuna arvatavalt on tekkimas suurem hulk teenusepakkujaid, siis peab olema võimalik kontrollida ka nende kasutatavate nõude puhtusevastavust. Siit tekib küsimus korduskasutusnõude pesemiseks kasutatavate pesuliinide - ja vahendite standardite osas - tavalised nõudepesumasinad ja pesuvahendid selleks väidetavalt ei sobi. 
Vastus koostamisel...

Küsimus 9: Kui avalikul üritusel osaleval toidupakkujal on enda platsil talle kuuluvad korduskasutusnõud kasutusel, siis kas ta peab kohapeal suutma dokumentidega tõestada kasutatavate nõude sobivuse (küsimus 7) ja lisaks ka tema kasutatava nõudepesuliini või pesuteenuse vastavuse kehtivatele puhtusestandarditele (küsimus 8)?
Vastus koostamisel...

Küsimus 10: Kellel on õigus avalikul üritusel korduskasutusnõud teemal toitlustajat kontrollida ja vajadusel menetlust alustada?
Vastus koostamisel...

Küsimus 11: Kui avaliku ürituse territooriumil osaleb näiteks 60 toidukauplejat ja neile kõigile kehtivad seadused ühtemoodi, siis kui mõni neist siiski seadust rikub või kasutab plastiknõusid, siis kas menetlust alustatakse toidukaupleja või hoopis ürituse korraldaja osas? Avaliku ürituse toimumise luba väljastatakse omavalitsuse poolt korraldajale, aga seadust rikub korraldaja lepingupartner (toitlustaja).
Vastus koostamisel...

Küsimus 12: Toitlustajaid huvitab küsimus, et kui klient soovib üritusel müügikohast toitu koju kaasa osta (levinud teenus just originaalse toidumenüüga välirestoranide osas), siis seda ei saa ju pandipakendiga teha. Kas kaasamüügi puhul kehtivad pakenditele samad tingimused kui mistahes kauplusest või kohvikust kaasa ostes?  
Vastus koostamisel...

Küsimus 13: Üritustele korduskasutusnõude teenusepakkujad soovivad, et konkreetse ürituse toitlustajad planeeriksid oma mahud võimalikult täpselt, mis ei ole arusaadavalt võimalik, sest tarbijate arv üritusel sõltub mitmetest prognoosimatutest teguritest - külastajate arvu mõjutab ilm ja isegi suure külastajaarvu korral ei ole teada kas, kuipalju ja mida üldse tarbitakse jne. Siit tekib ka küsimus, et kui keset sündmust saavad nõud otsa nii toitlustajal kui ka üritusele nõude teenusepakkujal (kes ütleb siis toitlustajatele, et oma viga et rohkem ette ei tellinud), siis kas sulgeme müügipunktid ja peatame müügi või saab siin kohaldada mingeid põhjendatud eritingimusi? Näiteks väljastatakse korraldaja eriloal ja teadmisel söögid ja joogid ühekordsete nõudega mida sel hetkel toitlustajal võtta on (ühel hetkel ei ole ka neid enam kaubandusest müügikeelu tõttu saada?) ja need kogutakse kokku liigiti eraldi ja korraldaja peab tagama ka liigiti äraandmise jäätmejaama.
Vastus koostamisel...

Küsimus 14: Kartulispiraalide pulgad on puidust, suhkruvati omad plastikust ja need ei ole korduskasutatavad - kas ja millega need tuleb asendada?
Vastus koostamisel...

Küsimus 15: Kui toitlustaja ostab endale korduskasutusnõud, siis kuhu ta need kasutamiskõlbmatuks muutumisel utiliseerib nii üritusel või ka peale üritust?
Vastus koostamisel...

Küsimus 16: Kuidas hakkavad toimuma toiduainete suure publikuarvuga degustatsioonid? Degustatsioonilaual on näiteks 15 kastet ja hetkel saab iga toodet proovida väikese ühekordse topsiga, kui ühekordsed lahendused on keelustatud, siis ei ole võimalik seda tegevust hügieeniliselt teostada, sest oma degustilusikaga ühises kausis ilmselt keegi toimetama ei hakka.
Vastus koostamisel...

Küsimus 17: Kuidas on seadustes ja/või määrustes määratletud suurürituse mõiste? 


Teema 2: Avalike ürituste korraldamise olulisus ettevõtlusvaldkonnana

Ürituste korraldamine on valdkond, mis loob ja toob riigile ja kodanikele tulu mitmel erineval moel - kuidas seda mõtestada ja mõõta?
Rahvusvaheliste suurürituste näited.
Esinejad: Kutsutud on Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindaja, Kultuuriministeeriumi esindaja, EAS esindaja.

2012. aastal valminud uuring "Eestis toimuvate kultuuri- ja spordisündmuste regionaalse majanduslik mõju hindamine ning analüüs" (PDF)

"Rally Estonia majanduslik mõju 2018" (PDF) 

Anneli Haabu, EASi ja KredExi ühendasutus, valdkonnajuht, strateegilise arenduse valdkond, turismiosakond: Oleme hetkel ka koos MKMi kolleegidega planeerimas hanget „Metoodika välja töötamine rahvusvahelistelt huvipakkuvate kultuuri- ja spordisündmuste otsese ja kaudse sotsiaalmajandusliku mõju hindamiseks.“

Tarvi Sits, Kultuuriministeeriumi kantsler: Hetkel valmistab Kultuuriministeerium koostöös EASi ja MKMiga ette uuringut/analüüsi, et hinnata rahvusvahelistelt huvipakkuvate kultuuri- ja spordisündmuste otsest ja kaudset sotsiaalmajandusliku mõju. Infoks, et Kultuuriministeeriumis on ka taotlusvoor:  Rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetamine, mille eesmärk on tuua Eestisse rahvusvahelisi kultuuri- ja spordisündmusi, mille raames välismaiste kaaskorraldajate, välismaiste toetajate toetuse arvelt tehtavatelt kuludelt, välisosalejate ning väliskülastajate poolt tehtud kulud tekitavad riigile täiendava maksutulu laekumist ning elavdavad Eesti majandust. Toetuse andmise tulemusena on riigile laekuv hinnanguline täiendav maksutulu vähemalt võrdne toetuse 1,2 kordse suurusega. Taotlemine toimub jooksvalt, see meede on väga hästi leitud just spordisündmuste korraldajate poolt. Selle aasta maht on küll juba täis, aga see voor toimib igal aastal. Täpsem info siin: https://www.kul.ee/rahvusvaheliste-kultuuri-ja-spordisundmuste-toetamine 

Avalike ürituste korraldajate liidu kommentaar: Riigi poolt kavandatav eelnimetatud uuring on rahvusvaheliselt huvipakkuvate ürituste suunaline ehk siis välisturismitulu suurendamise teemaline, mis on mõistagi igati tervitatav ja vajalik tegevus. Alates 2012. aasta uuringust ei ole aga uuemat uuringut Eesti avalike ürituste mõju osas tehtud, mis käsitleks teemat: "Ürituste korraldamine on valdkond, mis loob ja toob riigile ja kodanikele tulu mitmel erineval moel - kuidas seda mõtestada ja mõõta?" Sellist uuringut tuleks kindlasti teha lühema intervalliga kui 10+ aastat, see mõtestaks ja defineeriks kogu valdkonna väärtuse ja motiveeriks ka erasektorit üha keerulisemas olukorras tegutsema, välisturismi edendavad üritused on vaid osa kogu valdkonnast.

Huvitav lugemine, vastvalminud uuring: "Festivalide uuring 2022" (PDF)


Teema 3: "Puust ja punaseks" - Üldtuntud tegelaskujude esitamine avalikel üritustel.

Kas üldse, millal ja keda pakutava teenusena kehastada tohib või mitte: "Elsa jääshow", "Omavalitsuse perepäeva juhatab Lotte", "Jaanitulel on Pipi mängumaa, lastega mängib Pipi!" jne. 
Esineja: Margit Toodu (Lottemaa Teemapark OÜ tegevjuht).

Screenshot 2023-03-17 at 11.47.04.png

Avalike ürituste korraldajate liidu kommentaar: Intellektuaalse omandi väärkasutamine või vargus on seaduserikkumine. Pole vahet, kas avalikul üritusel või muul sündmusel osutab rahalist teenust liba-Pipi või Lotte, Elsa ja Anna, Jack Sparrow, Muumi jt, siis lisaks ebaseaduslike vahenditega tuluteenimise teemale, on siin tegemist ka tegelaskujude "lörtsimisega": Lottemaa panustab oma igapäevategtevuses originaaltegelaskujude arendamisse koostöös autoritega ja koeratüdruk Lotte karakterit esitavad täpse käitumise ja väljanägemisega hetkel 4 volitatud näitlejat Eestis. Lottemaa teemapark OÜ osutab ka vastavat teenust sünnipäevadele ja muudele üritustele. Kui teil ei ole võimalust originaalkaraktereid oma üritusele tellida, siis austage õiguste omanikke ja seadust ning looge enda originaalkarakter või tellige külastajate lõbustamiseks neutraalse karakteriga teenus: suvaline "tädi Maali", mereröövel jne.

Hea teada: Patendiameti ajaveeb: "Ettevõtja küsib: Kas ma tohin valmistada müügiks Disney tegelaste piltidega torte?"


Teema 4: Kujundame argumenteeritult seisukoha: "Kuidas suhtuda ilutulestikku?"

Ilutulestik - faktid, oletused ja võrdlused! (PDF)

Fireworks - facts, fictions comaprisons (PDF)

Eesti Pürotehnikute liidu juht Eduard Tani: "Eriti viimase aasta jooksul on meediakanalites avaldatud arvukalt ajakirjanike emotsionaalseid (valdavalt ühepoolne kajastus, erialainimesi kaasamata) arvamuslugusid teemal "Ilutulestik on halb ja see tuleks ära keelata, kuna häirib linde, loomasid, inimesi ja eriti Ukraina sõjapõgenikke, saastab loodust jne." Ilutulestik on ürituste korraldamisega seonduv tugiteenus (sh artistide avalikud esinemised, ka piletita kuhu satuvad kõik jne) meelelahutuse üks vorme, pika maailmaajalooga ja samas aja jooksul ka tehniliselt arenenud (millest tõsi, on vähe räägitud - on see meie kui turuosaliste tegemata töö?). Kas see on päris probleem või mõnede "klikimaiate" väljaannete avaldatud kirjutiste tulemusel tekkiv olukord "kui eestlane saab mingi tegevuse või nähtuse vastu olla, siis ta võimalusel seda ka on!" Eesti omavalitsused ei ole võtnud juriidiliselt keelavat seisukohta (kehtivad seadused seda ei võimalda), aga valdavalt (siiski mitte kõik) väljendatakse negatiivset hoiakut."
Avalike ürituste korraldajate liit: Mida peab selles olukorras tegema korraldaja, kelle ürituse emotsionaalselt hästilaetud ja professionaalselt teostatud osa on aastakümneid olnud uhke ilutulestikuetendus (mitte nn suvapaugutamine)? Maailm muutubki ja kas ilutulestik tuleks üldse keelustada ja asendada uute lahendustega - kas ja mis need vähemalt sama atraktiivsed alternatiivid reaalsuses on, mis jalajäljega ja kes nende eest maksma hakkab ehk maksta suudab? Kas selle teema argumenteeritud käsitlemiseks on vaja uuringuid? Kas oleks vaja regulatsioone? Lähiriikide ja maailmakogemused?
Esinejad: Eduard Tani (Eesti Pürotehnikute Liidu juhatuse liige) ja Sami Tammi (Pyrocom OÜ juhataja).

Screenshot 2023-03-16 at 21.57.26.png

Avalike ürituste korraldajate liidu kommentaar: Eks kommertsmeedia kajastab ikka heameelega huvitavaid ja klikkekoguvaid halbu uudiseid, see on moodsate meediumite paratamatus ja kõik hea ja ilus ei pääse mõistagi löögile: hobune hüppab üle aia, koer paneb jooksu, eakas ja "rohelised" kaeblevad, eestlane väidab et ukrainlane kardab pauku jne. Turuosalised peavad ka ise rohkem panustama ilutulestiku keskkonnamõjude selgitamisse ja selle valdkonna kui meelelahutusliku kunstivormi propageerimisse, siin on Eesti Pürotehnikue Liidul koostöös mitmete partneritega tööpöld lai. Samas tuleb liidul ka ajakirjanikke harida, et iga ilutulestikku vääralt kasutav vastutustundetu tarbija kes mingi jamaga hakkama saab, ei ole veel "pürotehnik" ja mitte ilutulestik ei ole halb, vaid probleem on selle väärkasutajas.


Teema 5: Avalike ürituste toimumiseks sobilikud toimumiskohad Eesti linnades

Linnade laulu- ja keskväljakud ei sobi kõikide ürituste korradamiseks, tulemusena toimuvad muidu nii uhked tsirkused ja tivolid hädapäraselt kaubanduskeskuste parklates ja paljud head üritused jäävad üldse toimumata kuna poile sobilikku kohta. Pigem on sobilikud kohad olemas väikestes kohtades, aga sinna ei lähe üritused, kuna publikut ei ole piisavalt ja suuremates linnades ei ole atraktiivseid (hea asukohaga), parkla + elektriga platse kus korraldada. Näited linnadest ja riikidest, kus on olemas. 
Esinejad: Lauri Viikna (Tivoli Tuur) ja Indrek Kelk (Tartu Maratoni korraldaja). 

Avalike ürituste korraldajate liidu kommentaar: Indrek Kelk toob oma esinemises näiteid nii suurtest kui väikestest linnadest eri riikides, kus on osatud linnaplaneerimisel jätta alles suur kogukonnaala ja seda mitte täis ehitada. Just sellistel aladel on elanike ja külaliste rõõmuks ja ka kohaliku ettevõtluse edendamiseks hea korraldada erinevat liiki avalikke üritusi. 


PRO KOOSOLEK AJALUGU

Pro Koosoleku idee sündis 2020. aastal praktilisest vajadusest ühiselt arutada ja lahendada probleeme, millega puutuvad kokku oma tegevuses avalike ürituste korraldajad ning jagada kogemusi korraldajate tegevuse ja valdkonna edendamiseks.


PRO KOOSOLEK 1 (2020)

Esimene Pro Koosolek toimus 11. veebruaril 2020 Tallinna Lauluväljakul. Koosoleku peateemaks oli jäätmemajandus. Tallinna Lauluväljakule kogunenud 260 ürituse korraldajat tõdesid, et keskkonnasõbralikkus ja kestlik ürituskorraldus on Eesti ürituskorraldajate töös peamised märksõnad. Niisamuti kinnitati esmakordselt jäätmete liigiti kogumise ühtne tähistusgraafika, mida üritustel edaspidi kasutama hakatakse. Koosolekul sündis ka idee esindusorganisatsiooni loomisest, mille tulemusena toimus Avalike ürituste korraldajate liidu (www.liit.ee) asutamiskoosolek Tallinna Lauluväljakul 4. juunil 2020. aastal. 

Koosoleku kokkuvõte, videod, pildigaleriid ja infomaterjalid


PRO KOOSOLEK 2 (2023)

Peale kaheaastast sunnitud COVID korralduspausi toimus teine Pro Koosolek neljapäeval, 9. märtsil 2023 Avalike ürituste korraldajate liidu toetajaliikme Funrent koosolekusaalis.

Koosoleku kokkuvõte, pildigalerii ja infomaterjalid